Põhjavee koguselises seires tehti veetaseme mõõtmisi 2023 aastal 254‐s seirejaamas, tasememõõtmise sagedus oli 12‐365 korda aastas. Põhjaveekogumite keemilise seisundi seires oli 2023 aastal 230 seirejaama ja aasta teisel poolel võeti veeproov põhjavee keemiliste näitajate määramiseks ning vastavalt rotatsioonile erinevate ohtlike ainete analüüsimiseks.
Põhjaveekogumite koguselise seisundi veetaseme näitajad olid 2023 aastal küllaltki stabiilsed. Kui 2022 aastal oli Eesti keskmine sajusumma 80% normist, siis 2023 aastal oli sademeid 689 mm, normist (662 mm) enam ja võrreldes eelmise aastaga oli 2023 aasta veerohkem. Suurem sademete hulk kajastub ka maapinnalt esimese põhjaveekihi veetasemetes ja nii olidki enamikes põhjaveekogumites aastakeskmised veetasemed käesoleval aastal kõrgemal.
Põhjaveekogumite 2023 aasta seire olulisi negatiivseid suundumusi põhjaveekogumite keemilises seisundis ei tuvastanud.
Nitraatiooni sisaldused nitraaditundliku ala (NTA) maapinnalähedases põhjavees (hõlmab põhjaveekogumist vaid ülemise osa) on kõrgemad. 2023. aastal ületas nitraadi aastakeskmine sisaldus lubatud piirväärtuse 20 seirejaamas ehk 18%. Maksimumväärtusena ületati 50 mg/l piirväärtus 2023.a 33 seirejaamas.
Põhjaveekogumite seisundist ja olmeveevajadusest lähtudes on oluline jälgida veetasemeid ja keemilise seisundi näitajaid veevõtu mõjuga rannikupiirkondades, sügaval paiknevates Ordoviitsiumi‐Kambriumi ja Kambriumi‐Vendi veekihtides, põlevkivikaevandamise mõjualal ning maapinnalähedastes põhjaveekihtides taustaandmete saamiseks põhjaveest sõltuvate veekogude ja maismaaökosüsteemide vajadusteks.
Seirearuande aluseks on Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) poolt teostatud seire andmed, mis on avalikustatud keskkonnaseire infosüsteemis KESE.
Märksõnad: põhjavesi, seire, põhjaveekogum, seirejaam, pestitsiidid, nitraaditundlik ala, ravimijäägid, nonüülfenoolid, PFAS ühendid.